14. nädal: Eetika ja IT

Valisin välja Google Code of Conduct. Nende slogan kui nii võib öelda on seal "Dont be evil!" ehk "Ära ole kuri!". Nad seletavad lahti, mida tähendab olla mitte kuri ja kuidas oma eetikakoodeksiga Google näitab maailma head eeskuju. Kui inimesed on head, siis tulevad neile tööle parimad aju, kes toodavad parimaid tooteid ja tänu sellele on Googlil lojaalsed kliendid/kasutajad. Kutsutakse üles ka teatama, kui keegi (kaastöötaja, lepinguline partner, investor, juhatuse liige) koodeksit rikub. Kui olla kriitiline, siis see on selline jutt, et oleme hästi ja teeme kõike et kõigil hea oleks (ja meil natuke parem). Samas kui kutsutakse üles ka naabrit jälgima, et kas ta teeb ikka kõike hästi ainult.

Code of Conducti punktid on suures joones ilusad ja tublid. Natuke teeb nalja punkt 1.3 - Serve Our Users Privacy and Freedom of Expression. Aga miks siis google kogu meie tegevuse kohta andmeid kogub (ikka selleks, et neid hiljem kellelegi kalli raha maha müüa). Ja kuulsin, et juba Obama  (kindlasti ka varem) jälgis Google Gmaili sisu ning seal olid teatud sõnad täpsema jälgimise all. Niipalju siis sõnavabadusest. Aga muidu on Code of Conducti punktid sellised nagu ühele tänapäeva ettevõtte maailmavaade olla võiks - laadna.

13. nädal: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Pahavara - kuna tehnoloogia areng on küllaltki kiire, siis mida edasi areneb mõni tehnoloogia, seda edasi areneb ka pahavara sellel tehnoloogial või et sellesse tehnoloogiasse sisse murda ja pahandust teha. Ma arvan, et pahavarade vastu ei ole sellemõttes kaitset, et niipalju kui on inimesi, leidub kuskil ikka keegi, kes tahab teha pigem midagi halba kui head. See et millises tehnoloogilises ajastus need asjad juhtuvud ei muuda inimloomust.

Et pahavara vastu võidelda või üks kõik mille suhtes midagi teha, on kõige õigem koolitus või siis kasvatus. Meil räägitakse, et liikluses tuleb alustda liikluskasvatusest, samamoodi tuleks inimesi kasvatada(/koolitada), et nad ei annaks ise põhjust pahavaral nendele kahju tegema hakkamaks või ei paneks omast teadmatusest pahavara tööle. Koolides võiks arvutitundides olla erladi teemade plokk, kus räägitakse erinevatest ohtudes ja kuidas neid vältida. Eakamatele inimestele, kes on pigem arvutikaugemad võiks olla soodustatud koolitused jne...

Reeglida saab jagada minuarust kahte lehte. Ühes reeglite grupis on meil tänase teema all kirjeldatud füüsiline ligipääs (paroolid, kasutajad), kes kust kuhu ligipääseb (õigused) jne. Teise gruppi paneks üldlevinumad reeglid, et ära võta "võõrastelt" asju vastu, ära mine võõrastega kaasa jne. Eks reeglid ja nendest kinnipidamine sõltub paljuski ka eelnevast punktist - koolitusest/kasvatusest.

12. nädal: teistmoodi IT

Minu jaoks uudne tugilahendus oli punktkirjamonitor, -printer ja -klaviatuur. Ei arvanud millegipärast, et selliseid asju olemas on. Nendest võib-olla kõige huvitavam minujaoks on punktkirjamonitor, sest kuidagi tuleb inimestel ju info vastu võtta. Ma ei teadnud, et on olemas sellised monitorid, kus siis vastava tähemärgi/sõna korral lükatakse nupukesed üles, et siis kasutaja saaks sellepealt lugeda.

Tavaliselt kasutatakse 40 märgiga monitori. Monitoril on reas 40 8st nupust koosnevat ruudustikku kus siis vastava sõna ja tähemärgi korral lükatakse teatud nupukesed välja ning kasutaja saab nende pealt lugeda. Masin oskab nupukesi tõsta tänu piesoefektile, kus iga nupukese all olev kristall saab teatud elektrilaengu ning selle tulemusena paisub, liigub vastu väikest lülitit mis omakorda tõstab nuppu. Tarkvara mis punktkirjamonitori kontrollib, kutsutakse screen reader'iks ja see konverteerib ekraanil kuvatava teksit punktkirjaks ja saadab punktkirjamonitori. 

11. nädal: Inimese ja arvuti suhtlus

Positiivne kasutajakogemus - pärast viimast uuendust tundub Toggle'i keskkond palju parem kui varem. Nad on muutnud veidi oma kujundust ja funktsionaalsust parandanud. Asju leiab kergemini üles ja erinevaid päringuid on lihtsam teostada. Võib-olla õppimine võtab Toggle keskkonnas kauem aega kuid meelest see ei lähe ja midagi väga kuskile valesti ei saa sisestada. Pigem on hea keskkond koos pärispaljude lisadega. Kuigi avastasin just hiljuti, et Toggle veebirakendus ja mobiiliäpp ei süngi enam ning mingit veateadet ka ei andnud. Nädala jagu projekte pidin käsitsi ümber kirjutama veebikeskkonda.

Negatiivnse kasutajakogemus - pigem kirjutan Swedbank'i veebikeskkonna ikkagi negatiivse alla. Kuigi nüüd on juba suhe mul sellega parem, siis ikkagi on seal suhteliselt keeruline orienteeruda. Kuigi käin seal küllaltki tihti. Näiteks erinevaid teemasid otsides ei leia ma neid sageli üles. Jääb mulje, nagu oleks natuke meelega seal orienteerumine keeruliseks tehtud. Õpitavuse koheapealt on see võib-olla isegi enam-vähem normaalselt õpitav kuid kipub samas kiiirelt meelest minema. Ja näiteks Swedbank'i ID-kaarti kasutades on oht panna vale PIN, sest PIN1 sisestades võib numbreid sisestada ka rohkem kui nõutud 4.

10. nädal: Arendus- ja ärimudelid

Ärimudel - Esri (Encironmental Systems Research Institute), USA GIS-tarkvara ja teenuste tootja kasutab ärimudelina kahte varianti. Oma põhitarkvara, spetsialisti töökohatarkvara ja serveri tarkvara müüb Esri traditsioonilise omandvara jaosvara vormina. Esri taktika on müüa oma tarkvara eluaegse litsentsina kuid konks on selles, et aasta möödudes saab läbi hoolduse/tugiteenuste litsents ja kasutaja peab hakkama siis hoolduslitsenti iga aasta uuendama (kuigi tarkvara saab kasutada ka ilma hoolduslitsentsi pikendamata), sest muidu ei saa ta tarkvara uuendusi ja "tasuta" abi oma tehnilistele ja mitte tehnilistele küsimustele. Teise ärimudelina on Esril kasutuses SaaS teenus. Seda rakendatakse oma pilveteenustele, kus kasutajad saavad oma asukohapõhistest andmetest luua veebiteenuseid ja kasutada Esri erinevaid andmete majutamise, kuvamise ja analüüsi teenuseid. Seal käib äri läbi Esri spetsiaalsete krediitide, mida on võimalik endale iga kell juurde soetada.

Arendusmudel - keeruline on analüüsida arendusmudelit mõne konkreetse projekti näitel, kui ei ole vastavas projektis osaline olnud. Võin hoopis rääkida, kuidas arendus ei tohiks välja näha. Tuleb uus projekt ja projektijuht käib kliendiga kohtumas ära, saab mingi info kaasa ja siis mingi aja pärast tuleb räägib sellest ühele arendajale, et kuule, midagi sellist oleks vaja. Analüüsi ei tehta, sest kellel selleks ikka aega on. Arendaja hakkab siis pihta ja ainsad juhised on koosoleku protokoll ja vb mõni meil. Kuna analüüsi ei tehtud, ei saada täpselt aru, mis on projekti skoop, mida täpselt taheti ja mida mõni funktsioon peab tegema. Segane värk. Aeg liigub armutult, arendaja püüa aru saada, mida ta tegema peab, üritab projektijuhti kaasata arutellu, et see asja täpsustaks ja selgust tooks, kuid asjata. Lõpuks saadakse midagi valmis, ei testita ja antkase kliendile üle. Sealt hakkab siis tulema kaebusi ja pretensioone, et ühte või teist funktsionaalsust pole või ei tööta vastava brauseriga. Ja siis hakkab koodi ümberkirjutamine....

9. nädal: Kuidas saada häkkeriks?

Kuidas saada häkkeriks (Hacker - HOWTO) - on põnev lugemine koos väga paljude kasulike linkide ja viidetega. Nagu ma aru saan, siis see on üks mitmest internetis leiduvast vanakooli häkkerite alus(tala)tekstidest. Seda lugedes võiks inimene aru saada, kas tal on eeldused ja mõtlemine, et häkkeriks saada, tahtmine häkkeriks saada ning mida võiks enam-vähem osata ja teada, et häkkeriks saada.

Kuid natuke tundub see mulle ka imelik. See mida Eric S. Raymond kirjutab, tundub natuke liiga raamides olevat, et kui need punktid täidad, oled häkker ja korras. Teksti lugedes aga rõhutatakse pidevalt vabadust ja loomingulisust. Samuti tundub see olevat kirjutatud inimestele, kes ei tea IT-maailmast väga midagi. Miks muidu kirjutada, et pead õppima programmeerima. Jah, ka teistes eluvaldkondades tuleb ette "häkkimist", kuid seal vist ei kutsuda seda nii.  Aga eks asi on maitses.

Mulle endale tundub, et vähemalt mu mõttemaailm ühtib sellega, mis Raymondi tekstis kirjutatud on. Mitte et ma ennast häkkeriks peaks, aga tahaks öelda veel seda, Raymondi teksti ideed on ju sellised, mis ongi minuarust normaalsed. 

8. nädal: IT juht

Kui kirjeldada IT juhti, siis esimesena ma kirjeldaks ühte Eesti meest, kelle käe all ma pole veel töötanud, kuid kunagi loodan seda teha. Olen osalenud paaril projekti/idee koosolekul (mis kahjuks ei realiseerunud), kus tema oli üks (projekti)juhtidest. Ta ei ole võib-olla laiale üldsusele väga tuntud mees, kuid see ei tee teda minu silmis vähem IT juhiks. Viimati esines ta Valges Majas kui Datel oli üks firmadest, kelle loodud tarkvaralahendus valiti USA president Obama poolt algatatud projekti "Opportunity Project", millega USA kohalikud omavalitsused arendavad kohalikku elu. Mina kogesin temalt nii juhi, mentor/õpetaja kui ka arengumootori omadusi. Kogu ta jutt ja olek oli väga inspireeriv ning uued mõtted tekkisid peas lennult, samas ei ületanud ta kunagi ebareaalsuse piiri vaid pigem kompas võimalikkuse piire. Täpselt selline mees, kellele sa tahad see asja valmis teha, mis ta räägib. Ning ta ise oli ka väga tihti käsipidi mootoris sees, et mitte kaotada tunnetust ja arusaama, mida meeskonnaliikmed teevad.

Kui võtta mõni välismaa IT juht, siis Steve Balmer on minuarust ülemus(power broker) tüüpi juht. Balmer-i tulekuga suleti oskondi, mis viisid kindlasti kaasa inimesti vallandamisteni või vahetati välja osakonna juhte jne. Kui ta sai Microsofti CEO-ks siis muutis ta firma suunda selliseks, et hakataks arendama ja rõhku pöörama mingitele kindlatele toodetele, mitte aga käima kaasas trendiga. See tee tõstis küll Microsofti sissetulekuid, kuid jättis Microsofti nii mõneksi tänapäeva kiiresti arenevas ja populaarses tehnoloogia sektoris maha, nagu näiteks nutiseadmed ja mobiilne muusika. Samas oli ta ka juht (leader), vedades oma meeskonnad kaasa nende toodete arendamisse, mis ta prioriteetiteks seadis ja Microsfti rahalehmadeks said.

7. nädal: 2017 aasta IT proff

2017 aasta IT proff Eestis peab vastama mitmetele "nõutele" ja ei saa enam olla pelgalt keldis istuv ja mitte kellegagi suhelda sooviv IT-poiss. Kuigi minu arust pole see pelgalt ainult IT-maailmas nii, vaid vahet pole mis elualal. Peale vastavava eriala oskuse peab oskama ka inimestega suhelda, oskama esinada, teada ka kuidas riietuda ning oma hügeenist kinni pidama.

Tänapäeva Eestis on IT professionaalidelt nõutud esiteks vajaliku eriala-hariduse tunnistus. See näitab peale selle, et inimene on omandanud eriala baas- kui ka sügavamad teadmised ning teda tunnustatakse nende oskuste poolest ka seda, et inimene suudab alustatu lõpule viia. Ei loobu kergekäeliselt ja saab pingelisemates olukordades hakkama. Samuti oleks hea, kui on olemas ka mõni oma valdkonna spetsiifiline sertifikaat, nt gis-arendajatel ühe või teise firma arenduskeskkonna või raamistiku tunnistus, et inimene tunneb seda valdkonda ja oskab seal uusi projekte arendada või tuge pakkuda.

Samuti on IT profil tähtis osata inimestega suhelda. Paljud/(enamus) projektid on meeskonnapõhised ja meeskonnakaaslastega läbisaamine ja suhtlemine on väga tähtis. Keegi ei taha, et firma või projekt kannataks, sellepärast et meeskonnaliikmed ei oska suhelda. Paljud projektid on ka rahvusvahelised ning seal on suhtelmisoskus eriti tähtis.

Lõpuks peab IT proff olema vastuvõtlik uutele teadmistele ja olen muidu uuedusmeelne. IT maailm areneb kiiresti ja tähtis oskus on suuta ja tahta õppida alati midagi juurde. Minu arust on tähtis oskus ka kuulata ja osata õppida sealt, kus sa arvad, et pole midagi enam juurde õppida. Isegi kui oled ise väga tark ja kõik sinult õpivad, siis on kasulik tunnistada, et keegi kuskil teab veel midagi, mida mina sellest ei tea. See aitab end pidevalt edasi arendada ja tekitab pigem sõbraliku kui ülbiku mulje.

Lõpetuseks meenub mulle siin kolleegi leitud nõuded arendajale. Kui tänapäeva arendaja tööpakkumise nõudmised kantakse üle autojuhi töökuulutusele, siis autojuht peaks omama vastavat juhiluba ja kogemust: mootorratas, sõiduauto, veoauto, buss, tank, hõljuk, traktor jne.... 

6. nädal: Autoriõiguste reform

Christian Engström ja Rick Falkvinge arutavad oma raamatus "The Case for Copyright Reform" autoriõguste reformimise üle ning toovad teises peatükis välja oma nägemuse milline võiks autoriõiguste reform välja näha.

Nende ideed läbi lugedes tunduvad need mõistlikud ja tekib küsimus, et miks ei taheta neid läbi viia. Nad toovad välja, et tööde/teoste nn "tunnustatud" omanikud on ja jäävad nendeks ning et pettust nad ei toeta. Ja et lühendada teoste aega, mil need ka pärast autori surma veel 70 aastat kinni on jne.

Mulle üldiselt tundub see autoriõiguste lühendamine ja kitsendamine sellise nii ja naa asjana. Jah, ei ole mõtet hoida mingeid teoseid kinni, kui selle autor meie seast lahkub, kuid samas jälle, kas siis tormatakse kohe "vabanenud" teose peale ja siis mis sellega tehakse? Muudetakse natukene ja siis pannakse uued õigused peale, et keegi teine saaks raha sellelt teenida? Inimese loomuses on juba see, kui midagi tuleb lihtsamini ja kergemini, siis selle tee nad valivad. Mis on autoriõiguste lühendamise ja reformimise tagamõte? Keegi peab sealt kasu saama, keegi ei tee midagi, et kõigil teistel oleks hea ja siis heategijal ise ole ikkagi halb. Ikka tehakse asju selleks, et kõigepealt oleks endal hea ja siis kui see "heategija" on ka tegelikult hea inimene, siis aitab ka teisi. Muidu on nagu ahne suurkorporatsioonid, kes mida rohkem nad endale ahnitsevad, seda rohkem tahavad.

Raamatus toodi ka välja, et kuhu pöörduda nende tööde puhul, mis on autorikaitse all kuid ei teata kelle poole pöörduda. Keegi ikka ju kuskil on olemas. Kui selle eest saab raha, on kuskil  ikka keegi, kes kasvõi näeb ise algus niipalju vaeva, et teda tunnistataks selle teose/töö omanikuna.

Ma ei ütle, et need mõtted ja ideed oleks halvad, kuid ma pigem küsin, et kas need ideed on üllad? Keda need ideed teenivad?

5. nädal: võrgusuhtlemise 10 käsku

Ma ei ole ise suur võrgus sotsialiseeruja, pigem selline üksik tegutseja. Kasutan internetti pigem oma praktiliste murede lahendamiseks (mille alla kuulub ka meelelahutus - praktiline otstarve meelt lahutada :P), aga üks näide, mis läheb Virgina Shea 10 käsu alla on soccernet.ee kommentaariumi muutumine. Mitte et see ära oleks kadunud või midagi revolutsioonilist tehtud vaid seal muudeti süsteemi, et enam ei pea ainult anonüümsed kommentaarima, vaid seda saab teha ka registreeritud kasutajana. Mis mulle seal pärast seda muutust on silma jäänud, on see et on tekkinud juurde positiivseid kommentaare ja seda just registreeritud kasutajate seas. Sopa loopimist ja halvustamist on jätkuvalt, kuid kui mingi asja kohta või kellegi saavutuse kohta head meeld avaldatakse, siis seda tehakse reegline registreeritud kasutaja alt. Ju siis inimesed tahavad häid asju ikka oma nime alt öelda ja siis kui tekib tuju kellelegi ära panna või niisama trollida, siis anonüümselt. See on hea näide Virgina Shea teise käsu kohta ma arvan - käitus sama malli järgi nagu igapäeva elus.

4. nädal: Infoühiskonna muutused

Lugesin Pekka Himaneni 2004ndal aastal kirjutatud nägemust infoühiskonna muutustest ja kujunemisest. Oma raportis, mille ta esitas Soome Vabariigi valitsusele tõi ta välja erinevaid punkte, kuidas (info)ühiskond areneb ja mis suundades ja milliste mudelite järgi. Oma kirjutises ennustas ta vastavaid muutusi juba juhtuma aastaks 2010.

Kõigepealt tõi Himanen välja globaalsed trendid, kuhu poole infoühiskond on liikumas ja milliste mudelite järgi arenemas. Seejärel lammutas ta lahti Euroopa mudeli ning selle pealt asus kirja panema oma nägemust.

Tema peamised sõnumid olid, et on kadumas klassikaline 8st 5ni tööpäev ja eriti just IT-sektoris. Inimesed nõuavad endale paindlikumaid tööaegu ning inspireerivamat keskkonda. Mida rohkem keelatake ja sunnitakse, seda õnnetumad ja vähem produktiivsed on inimesed. 2004ndal aastal olin ma veel gümnaasiumis ja ei olnud ka teinud veel (elu muutvat) otsust minna vahetusõpilaseks ja elada aasta aega ühes teises Kesk-Euroopa riigis. Tagantjärele mõeldes, siis ega ma ei mäleta või ei saanud aru kuidas ühiskond tötab ja mis suunas liigub. Pigem olen Himaneni mõtetest aru saanud viimased 3-4-5 aastat. Ja tema raportit lugedes tundub, et nii ka on olnud: inimesed nõuavad(isegi osakvad küsida) endale paindlikke tööaegu ja on aru saanud, et kuna nad veedavad suure protsendi oma eludest tööl, siis võiks see töökoht (ja keskkond) pakkuda neile piisavalt motivatsiooni, et seal veedetud aeg oleks ka nende meelest kvaliteetne.

Minuarust enamus väljatoodud trende, mis maailma 2004ndal aastal kummitasid, kummitavad ühiskondi siiani. Käib võitlus(/võistlus) töötajate üle, Hiina ja India turud on ikka veel atraktiivsed "arenevad" turud, tehnoloogiline areng kiireneb, biotehnoloogia on kohe-kohe saamas väga populaarseks jne.

Raportit lugedes olin ma paljude asjadega nõus ja millega ma nõus ei ole, need mul ka kahjuks järgmisel hommikul enam meeles ei olnud. Kuid kuna ma ise olen sirgunud "mõtlevaks" inimeseks ajal mida Himaneni raport kajastas, siis tundus seal kirjutatu mulle nagu elu ise. Nii see on ja oli, sest ma olen ise selle sees olnud.

3. nädal: uue meedia mõju klassikalisele meediale

Youtube-i mõju massimeediale - youtube on maailma suurim videote edastamise platvorm. Algselt loodi see lihtsalt videote ülse laadimiseks, jagamiseks ja vaatamiseks. Youtube loodi 2005ndal aastal ja sellest on kiiresti kasvanud oma ala liider.

Näiteks saab youtube vaadata kui kohalikku kanalit 89 riigis. Kuna youtube-i kasutab üle 1 miljardi inimese (mis teeb 13.5% maailma rahvastikus) siis arvatavasti mõistsid ka uudistekanalid, et on aeg avada oma youtube kanalid. Samuti on youtube ise hakanud edastama live-ülekandeid sündmustest. Näiteks The real News, Al Jazeera English või Rain TV avasid oma youtbe kanalid ning nii saavad inimesed lisaks traditsioonilisele meedia tabimisele ka nendele kanalitele ligi läbi youtube. Youtube võimaldab ka tavainimesel oma videoid üles laadida ja neid kõigiga jagada. Tal on ka võimalik saada tagasisidet oma tehtu kohta. Väga tihti jõuab ka uudis läbi youtube-i või mõne muu video edastus portaali ringlemasse maaila meediasse kui läbi uudiste ja teleka. Kas ma mitte TV3 uudiseid ei näidanud vahepeal parimaid klippe youtube-ist vms. Ma arvan, et youtube ja teiste videoedastus platvormide mõju massimeediale pigem positiivne kui negatiivne. Inimesed on harjunud teenusega ja kui nad veel saavad läbi oma harjumuspäraste kanalite ligi oma harjumuspärastele uudistepakkujatele ning seda kiiresti ja operatiivselt siis seda parem. ega ilmaasjata enam ei kujutaks elu ette ilma youtube-ita (kas siis peol, sõbral külas või aega surnuks lüües).

2. nädal: tehnoloogiad, praktikad, kombed enne veebi tulekut ehk internet enne aastat 1991

Veebilehitsejad ehk elu enne Netscape-i - algelised veebibrauserid, mis tegelikult kasutasid juba paljusid tänapäevaste interneti brauserite meiejaoks iseenesest mõistetavaid lahendusi. Kui tänased brauserid on nö arvutites elukeskpunktiks (meelelahutus, töö, paljud äpid ja rakendused on brauseripõhised, isegi progeda saab brauseris  ning mõnede arvutite (Chromebook) operatsioonisüsteemid on brauseri põhised (kõik andmed on pilves ja peamised tööaknad on läbi brauserite) siis Netscape-i eelasi kasutati andmete jagamiseks ja otsimiseks. Kuigi tegu brauseriga siis minuarust erinevad nad nagu öö ja päev.

Tim Berners-Lee esimene brauser oli Enquire kuid disk, millepeale ta selle kirjutas, kadus ära. Ka ei kasutatud seda palju, kuigi inimesed CERN-is kiitsid seda, siis pigem seda ei kasutatud, sest vanaviisi asju ajada on ikka mugavam. Berners-Lee teine tulemine, The CERN browsers oli kogum brausereid CERN-is kasutamiseks. Nende idee oli, et nad oleksid nii failivahetuseks kui ka tekstiredaktorid. Kuna ta aga jagas ka oma brauseri lähtekoodi, libWWW avalikult, hakati seda üle maailma erinevate entusiaste poolt edasi arendama. Näiteks Soome tudengite poolt 1991 aastal kirjutatud ja 1992 aastal välja lastud Erwise,  mida peetakse esimeseks graafilisekasutajaliidesega brauseriks. Pelae graafilise kasutajaliidese, oli Erwise-i võimekuses veel kasutada erinevaid fonte, joonida hüperlingi tekste, kasutada topelklikke navigeerimiseks ning suuta kuvada mitmikaknaid?. Samuti 1992 aastal välja tulnud VoilaWWW, mis loodi California Berkley ülikooli arendaja poolt. VoilaWWW eripära oli see, et arendajatel oli võimalus oma skripte ja rakendusi brauserisse lisada. Midas - jällegi USAs arendatud, graafiline brauser Stanfordi ülikooli füüsikute kogukonnale. Selle iseärasus seisnes selle, et see võimaldas füüsikutel dokumentidele lisada järelkirja(postscripti), kuna paljud nende valemid on veebi lisatud käsitsikirjutatult. SAMBA-st taheti teha brauserit Macintosh-idele, kuid enne kui SAMBA jõudis välja tulla, sõi selle ära Mosaic. Mosaic-i üheks loojaks oli Netscape-i üks loojatest Marc Andreesen. Mosaic on meiemõistes juba täitsa tänapäeva brauser, sest see toetas lühikesi video ja heli klippe, ankeedi-vorme, säilitada ajalugu ja bookmarkida lehekülgi. Samal ajal tuli ka välja Lynx ja Cello. 
Suuresti tänu sellele, et Berners-Lee oma lähtekoodi avalikuks tegi ja kõik võisid hakata oma brauserite arendamist katsetama, ongi läbi suure valiku ja evolutsiooni tekkinud brauser millega saame põhimõtteliselt kõike teha. Kõik nad on olnud millegipärast omapärased ja täiustanud teineteist ning konkurents ongi ju edasiviiv jõud.

Teleprinter - Kuigi Teleprintereid kasutatakse veel küllaltki palju lennunduses ja kuulmispuuetega inimeste suhtlemiseks telefoni teel, on ülejäänud maailm asendanud need tänapäeva arvutitega. Varasemalt asus neid tõukama troonilt ka fax-i masinad, printerid ja muidugi ka ühe enam interneti levik ja areng. Teleprinter on/oli elektrooniline kirjutusmasin, mis oli mõeldud teada saatmiseks. Seda siis kas üks-ühele või üks-mitmele põhimõttel. Teleprinteriga sai trükkida, saata, vastuvõtta ja ka salvestada andmeid (seda siis augustamise võtteid kasutades). Teleprinterid võisid asteseda "üksikute" juhtmete otsas või ühendatuna modemiga võrgus (kastudades telefonikaablit näiteks).

1. nädal: Lootustandvad ideed ja lahendused, millest ei saanud asja

Palm OS - lõpetatud mobiilioperatsioonisüsteem mis töötati välja ja arendati firma Palm Inc. poolt USAs pihuarvutite ehk PDA (personal handheld system) jaoks. Firma alustas 1996. aastal Palm-i arendamist. Palm OS oli mõeldud puutetundlikele ekraanidele nende lihtsaks ja mugavaks kasutamiseks. Palmis olid funktsionaalsused isiklike andmete talletamiseks, organiseerimiseks ja kasutamiseks. Hilisemad Palm-i versioonid toetasid ka nutitelefone. Algusaastatel läks Palm-il hästi, nende ikoonilised seadmed nagu Pilot, Palm III, Palm V ja Treo olid edukad, uuenduslikud ja mis peamine, suutsid täita kasutajate poolt seatud nõudeid. Kuid aastal 2004 kui Palm tuli välja telefoniga PalmOne, mis kasutas Palm 5.4 op-süsteemi, oli tegu iganenud tootega. Uus op-süsteem oli küll töös, kuid sellega ei tahetud välja tulla ning arvati, et küll inimesed harjuvad ja taha uut ja optimatiseeritumat varianti. 2005 aastaks oli selge, Palm OS oli ajale jalgu jäänud. Palm proovis veel Treo seeria mobiilidega, kuid nendel jooksis Windows Mobile, mis tõi neile küll veel korra edu, 2007-ndal aastal, kuid valed otsused juhtkonnas ja iPhone mitte tõsiselt suhtumine tõid firmale kiire kukkumise. Palm kaotas isegi oma Palm OS 6.0 ehk Cobalti sealt edasi võttis kõik aega 31 kuud, et olla turu ühtetest valitsejatest omaenese tühi vari.

Google Glass - oli Google-i poolt arendatud prillidena kantavad ekraanid mida sai häälkäsklustega juhtida. Googli prillid edastasid infot nutitelefonide laadselt käed-vaba-vormis. Prillides oli ka kaamera. 15-ndal aprillil 2013 alustas Google prillide müüki üksikutele valitud testijatele ja umbes aasta hiljem, mai 15 2014 olid prillid kõigile soovijatele saada. Googli prillid said juba tootmahakkamise hetkest üksjagu palju kriitikat, mis oli seotud mitte tarkvaraga prillides vaid hoopis inimeste privaatsuse ja ohtuse tagamiseks.

Googli prillid võimaldasid kandjal "surfata" veebis, nt jälgida ilmateadet, vaadata mis toimus või toimub teiseski Googli ebaõnnestunud idees - Google Circles või hoopis vaadata üle oma kõnelogi. Prillid võimaldasid tänu sisseehitatud kaamerale teha pilte ja salvestada 720p HD videot. Läbi Androidi aplikatsiooni MyGlass sai kasutaja ka seadistada ja toimetada prillides.

Jaanuaris 2015 lõpetas Google prillide tootmise kuna prillid olid saanud tugevat kriitikat isikuandmete privaatsuse ja kasutajate tervise kohta. Inimesed kippusid autoga sõites nt prillides surfama (Ühendkuningriikides keelati 2013 aastal autoga sõites Google prillide kandmine), samuti esines juhtumeid, kus prillid mõjusid silmanägemisele. Samuti kritiseeriti ohtu, et prillidega sai kaaskodanike avalikult ilma, et nad sellest arusaaksid filmida.

Internet Explorer - on veebibrauser, mida toodetake Microsofti poolt. Internet Explorer ehk IE on saadaval tasuta ja kaasas kõigi Windows operatsioonisüsteemidega alates Windows 95. Vahemikus 2002-2005 oli IE osakaal veebibrauserite turul 90% lähedal, kuid sealt edasi on toimunud langus, mis aastast 2010 on olnud üsnagi kiire. Hetkel moodustab IE turuosa alla 20%. Selles on paljuski süüdi "uute" ja turvalisemate veebibrauserite nagu Safari, Chrome ja Firefox ning Microsofti uue veebibrauseri Edge tulek turule.

Kui algus võistles Internet Explorer Netscape Navigatoriga võttes kasutusele uusi standardeid. Samuti oli IE uuendused kiiremad ilmuma kui Netscape-il ja vähemate "bugidega". Näiteks IE 6 on tänapäeva mõistes ülemõistuse-bugine kuid seda sellepärast, et toona, kui seda arendati, kasutati kõige uuemaid veebibrauserite tehnoloogiaid ja standardeid, mida toona ei kasutanud keegi kuid tänapäval peetakse neid põhiualusteks. Pärast IE 6 valmimist muutus ka Microsoftil fookus teiste toodete peale, nt MS Office. Samal ajal töötaseid vaikselt aga järjekindlalt oma veebibrausereid välja Mozilla ja Apple, mis toetasid kõige viimaseid veebistandardeid. IE 7 arenduseks kulus Microsoftil 5 aastat ning sellega olid nad rongist maha jäänud ja vaikselt langusesse laskunud.