2. nädal: tehnoloogiad, praktikad, kombed enne veebi tulekut ehk internet enne aastat 1991

Veebilehitsejad ehk elu enne Netscape-i - algelised veebibrauserid, mis tegelikult kasutasid juba paljusid tänapäevaste interneti brauserite meiejaoks iseenesest mõistetavaid lahendusi. Kui tänased brauserid on nö arvutites elukeskpunktiks (meelelahutus, töö, paljud äpid ja rakendused on brauseripõhised, isegi progeda saab brauseris  ning mõnede arvutite (Chromebook) operatsioonisüsteemid on brauseri põhised (kõik andmed on pilves ja peamised tööaknad on läbi brauserite) siis Netscape-i eelasi kasutati andmete jagamiseks ja otsimiseks. Kuigi tegu brauseriga siis minuarust erinevad nad nagu öö ja päev.

Tim Berners-Lee esimene brauser oli Enquire kuid disk, millepeale ta selle kirjutas, kadus ära. Ka ei kasutatud seda palju, kuigi inimesed CERN-is kiitsid seda, siis pigem seda ei kasutatud, sest vanaviisi asju ajada on ikka mugavam. Berners-Lee teine tulemine, The CERN browsers oli kogum brausereid CERN-is kasutamiseks. Nende idee oli, et nad oleksid nii failivahetuseks kui ka tekstiredaktorid. Kuna ta aga jagas ka oma brauseri lähtekoodi, libWWW avalikult, hakati seda üle maailma erinevate entusiaste poolt edasi arendama. Näiteks Soome tudengite poolt 1991 aastal kirjutatud ja 1992 aastal välja lastud Erwise,  mida peetakse esimeseks graafilisekasutajaliidesega brauseriks. Pelae graafilise kasutajaliidese, oli Erwise-i võimekuses veel kasutada erinevaid fonte, joonida hüperlingi tekste, kasutada topelklikke navigeerimiseks ning suuta kuvada mitmikaknaid?. Samuti 1992 aastal välja tulnud VoilaWWW, mis loodi California Berkley ülikooli arendaja poolt. VoilaWWW eripära oli see, et arendajatel oli võimalus oma skripte ja rakendusi brauserisse lisada. Midas - jällegi USAs arendatud, graafiline brauser Stanfordi ülikooli füüsikute kogukonnale. Selle iseärasus seisnes selle, et see võimaldas füüsikutel dokumentidele lisada järelkirja(postscripti), kuna paljud nende valemid on veebi lisatud käsitsikirjutatult. SAMBA-st taheti teha brauserit Macintosh-idele, kuid enne kui SAMBA jõudis välja tulla, sõi selle ära Mosaic. Mosaic-i üheks loojaks oli Netscape-i üks loojatest Marc Andreesen. Mosaic on meiemõistes juba täitsa tänapäeva brauser, sest see toetas lühikesi video ja heli klippe, ankeedi-vorme, säilitada ajalugu ja bookmarkida lehekülgi. Samal ajal tuli ka välja Lynx ja Cello. 
Suuresti tänu sellele, et Berners-Lee oma lähtekoodi avalikuks tegi ja kõik võisid hakata oma brauserite arendamist katsetama, ongi läbi suure valiku ja evolutsiooni tekkinud brauser millega saame põhimõtteliselt kõike teha. Kõik nad on olnud millegipärast omapärased ja täiustanud teineteist ning konkurents ongi ju edasiviiv jõud.

Teleprinter - Kuigi Teleprintereid kasutatakse veel küllaltki palju lennunduses ja kuulmispuuetega inimeste suhtlemiseks telefoni teel, on ülejäänud maailm asendanud need tänapäeva arvutitega. Varasemalt asus neid tõukama troonilt ka fax-i masinad, printerid ja muidugi ka ühe enam interneti levik ja areng. Teleprinter on/oli elektrooniline kirjutusmasin, mis oli mõeldud teada saatmiseks. Seda siis kas üks-ühele või üks-mitmele põhimõttel. Teleprinteriga sai trükkida, saata, vastuvõtta ja ka salvestada andmeid (seda siis augustamise võtteid kasutades). Teleprinterid võisid asteseda "üksikute" juhtmete otsas või ühendatuna modemiga võrgus (kastudades telefonikaablit näiteks).

1. nädal: Lootustandvad ideed ja lahendused, millest ei saanud asja

Palm OS - lõpetatud mobiilioperatsioonisüsteem mis töötati välja ja arendati firma Palm Inc. poolt USAs pihuarvutite ehk PDA (personal handheld system) jaoks. Firma alustas 1996. aastal Palm-i arendamist. Palm OS oli mõeldud puutetundlikele ekraanidele nende lihtsaks ja mugavaks kasutamiseks. Palmis olid funktsionaalsused isiklike andmete talletamiseks, organiseerimiseks ja kasutamiseks. Hilisemad Palm-i versioonid toetasid ka nutitelefone. Algusaastatel läks Palm-il hästi, nende ikoonilised seadmed nagu Pilot, Palm III, Palm V ja Treo olid edukad, uuenduslikud ja mis peamine, suutsid täita kasutajate poolt seatud nõudeid. Kuid aastal 2004 kui Palm tuli välja telefoniga PalmOne, mis kasutas Palm 5.4 op-süsteemi, oli tegu iganenud tootega. Uus op-süsteem oli küll töös, kuid sellega ei tahetud välja tulla ning arvati, et küll inimesed harjuvad ja taha uut ja optimatiseeritumat varianti. 2005 aastaks oli selge, Palm OS oli ajale jalgu jäänud. Palm proovis veel Treo seeria mobiilidega, kuid nendel jooksis Windows Mobile, mis tõi neile küll veel korra edu, 2007-ndal aastal, kuid valed otsused juhtkonnas ja iPhone mitte tõsiselt suhtumine tõid firmale kiire kukkumise. Palm kaotas isegi oma Palm OS 6.0 ehk Cobalti sealt edasi võttis kõik aega 31 kuud, et olla turu ühtetest valitsejatest omaenese tühi vari.

Google Glass - oli Google-i poolt arendatud prillidena kantavad ekraanid mida sai häälkäsklustega juhtida. Googli prillid edastasid infot nutitelefonide laadselt käed-vaba-vormis. Prillides oli ka kaamera. 15-ndal aprillil 2013 alustas Google prillide müüki üksikutele valitud testijatele ja umbes aasta hiljem, mai 15 2014 olid prillid kõigile soovijatele saada. Googli prillid said juba tootmahakkamise hetkest üksjagu palju kriitikat, mis oli seotud mitte tarkvaraga prillides vaid hoopis inimeste privaatsuse ja ohtuse tagamiseks.

Googli prillid võimaldasid kandjal "surfata" veebis, nt jälgida ilmateadet, vaadata mis toimus või toimub teiseski Googli ebaõnnestunud idees - Google Circles või hoopis vaadata üle oma kõnelogi. Prillid võimaldasid tänu sisseehitatud kaamerale teha pilte ja salvestada 720p HD videot. Läbi Androidi aplikatsiooni MyGlass sai kasutaja ka seadistada ja toimetada prillides.

Jaanuaris 2015 lõpetas Google prillide tootmise kuna prillid olid saanud tugevat kriitikat isikuandmete privaatsuse ja kasutajate tervise kohta. Inimesed kippusid autoga sõites nt prillides surfama (Ühendkuningriikides keelati 2013 aastal autoga sõites Google prillide kandmine), samuti esines juhtumeid, kus prillid mõjusid silmanägemisele. Samuti kritiseeriti ohtu, et prillidega sai kaaskodanike avalikult ilma, et nad sellest arusaaksid filmida.

Internet Explorer - on veebibrauser, mida toodetake Microsofti poolt. Internet Explorer ehk IE on saadaval tasuta ja kaasas kõigi Windows operatsioonisüsteemidega alates Windows 95. Vahemikus 2002-2005 oli IE osakaal veebibrauserite turul 90% lähedal, kuid sealt edasi on toimunud langus, mis aastast 2010 on olnud üsnagi kiire. Hetkel moodustab IE turuosa alla 20%. Selles on paljuski süüdi "uute" ja turvalisemate veebibrauserite nagu Safari, Chrome ja Firefox ning Microsofti uue veebibrauseri Edge tulek turule.

Kui algus võistles Internet Explorer Netscape Navigatoriga võttes kasutusele uusi standardeid. Samuti oli IE uuendused kiiremad ilmuma kui Netscape-il ja vähemate "bugidega". Näiteks IE 6 on tänapäeva mõistes ülemõistuse-bugine kuid seda sellepärast, et toona, kui seda arendati, kasutati kõige uuemaid veebibrauserite tehnoloogiaid ja standardeid, mida toona ei kasutanud keegi kuid tänapäval peetakse neid põhiualusteks. Pärast IE 6 valmimist muutus ka Microsoftil fookus teiste toodete peale, nt MS Office. Samal ajal töötaseid vaikselt aga järjekindlalt oma veebibrausereid välja Mozilla ja Apple, mis toetasid kõige viimaseid veebistandardeid. IE 7 arenduseks kulus Microsoftil 5 aastat ning sellega olid nad rongist maha jäänud ja vaikselt langusesse laskunud.