Palm OS - lõpetatud mobiilioperatsioonisüsteem mis töötati välja ja arendati firma Palm Inc. poolt USAs pihuarvutite ehk PDA (personal handheld system) jaoks. Firma alustas 1996. aastal Palm-i arendamist. Palm OS oli mõeldud puutetundlikele ekraanidele nende lihtsaks ja mugavaks kasutamiseks. Palmis olid funktsionaalsused isiklike andmete talletamiseks, organiseerimiseks ja kasutamiseks. Hilisemad Palm-i versioonid toetasid ka nutitelefone. Algusaastatel läks Palm-il hästi, nende ikoonilised seadmed nagu Pilot, Palm III, Palm V ja Treo olid edukad, uuenduslikud ja mis peamine, suutsid täita kasutajate poolt seatud nõudeid. Kuid aastal 2004 kui Palm tuli välja telefoniga PalmOne, mis kasutas Palm 5.4 op-süsteemi, oli tegu iganenud tootega. Uus op-süsteem oli küll töös, kuid sellega ei tahetud välja tulla ning arvati, et küll inimesed harjuvad ja taha uut ja optimatiseeritumat varianti. 2005 aastaks oli selge, Palm OS oli ajale jalgu jäänud. Palm proovis veel Treo seeria mobiilidega, kuid nendel jooksis Windows Mobile, mis tõi neile küll veel korra edu, 2007-ndal aastal, kuid valed otsused juhtkonnas ja iPhone mitte tõsiselt suhtumine tõid firmale kiire kukkumise. Palm kaotas isegi oma Palm OS 6.0 ehk Cobalti sealt edasi võttis kõik aega 31 kuud, et olla turu ühtetest valitsejatest omaenese tühi vari.
Google Glass - oli Google-i poolt arendatud prillidena kantavad ekraanid mida sai häälkäsklustega juhtida. Googli prillid edastasid infot nutitelefonide laadselt käed-vaba-vormis. Prillides oli ka kaamera. 15-ndal aprillil 2013 alustas Google prillide müüki üksikutele valitud testijatele ja umbes aasta hiljem, mai 15 2014 olid prillid kõigile soovijatele saada. Googli prillid said juba tootmahakkamise hetkest üksjagu palju kriitikat, mis oli seotud mitte tarkvaraga prillides vaid hoopis inimeste privaatsuse ja ohtuse tagamiseks.
Googli prillid võimaldasid kandjal "surfata" veebis, nt jälgida ilmateadet, vaadata mis toimus või toimub teiseski Googli ebaõnnestunud idees - Google Circles või hoopis vaadata üle oma kõnelogi. Prillid võimaldasid tänu sisseehitatud kaamerale teha pilte ja salvestada 720p HD videot. Läbi Androidi aplikatsiooni MyGlass sai kasutaja ka seadistada ja toimetada prillides.
Jaanuaris 2015 lõpetas Google prillide tootmise kuna prillid olid saanud tugevat kriitikat isikuandmete privaatsuse ja kasutajate tervise kohta. Inimesed kippusid autoga sõites nt prillides surfama (Ühendkuningriikides keelati 2013 aastal autoga sõites Google prillide kandmine), samuti esines juhtumeid, kus prillid mõjusid silmanägemisele. Samuti kritiseeriti ohtu, et prillidega sai kaaskodanike avalikult ilma, et nad sellest arusaaksid filmida.
Internet Explorer - on veebibrauser, mida toodetake Microsofti poolt. Internet Explorer ehk IE on saadaval tasuta ja kaasas kõigi Windows operatsioonisüsteemidega alates Windows 95. Vahemikus 2002-2005 oli IE osakaal veebibrauserite turul 90% lähedal, kuid sealt edasi on toimunud langus, mis aastast 2010 on olnud üsnagi kiire. Hetkel moodustab IE turuosa alla 20%. Selles on paljuski süüdi "uute" ja turvalisemate veebibrauserite nagu Safari, Chrome ja Firefox ning Microsofti uue veebibrauseri Edge tulek turule.
Kui algus võistles Internet Explorer Netscape Navigatoriga võttes kasutusele uusi standardeid. Samuti oli IE uuendused kiiremad ilmuma kui Netscape-il ja vähemate "bugidega". Näiteks IE 6 on tänapäeva mõistes ülemõistuse-bugine kuid seda sellepärast, et toona, kui seda arendati, kasutati kõige uuemaid veebibrauserite tehnoloogiaid ja standardeid, mida toona ei kasutanud keegi kuid tänapäval peetakse neid põhiualusteks. Pärast IE 6 valmimist muutus ka Microsoftil fookus teiste toodete peale, nt MS Office. Samal ajal töötaseid vaikselt aga järjekindlalt oma veebibrausereid välja Mozilla ja Apple, mis toetasid kõige viimaseid veebistandardeid. IE 7 arenduseks kulus Microsoftil 5 aastat ning sellega olid nad rongist maha jäänud ja vaikselt langusesse laskunud.
No comments:
Post a Comment