Veebilehitsejad ehk elu enne Netscape-i - algelised veebibrauserid, mis tegelikult kasutasid juba paljusid tänapäevaste interneti brauserite meiejaoks iseenesest mõistetavaid lahendusi. Kui tänased brauserid on nö arvutites elukeskpunktiks (meelelahutus, töö, paljud äpid ja rakendused on brauseripõhised, isegi progeda saab brauseris ning mõnede arvutite (Chromebook) operatsioonisüsteemid on brauseri põhised (kõik andmed on pilves ja peamised tööaknad on läbi brauserite) siis Netscape-i eelasi kasutati andmete jagamiseks ja otsimiseks. Kuigi tegu brauseriga siis minuarust erinevad nad nagu öö ja päev.
Tim Berners-Lee esimene brauser oli Enquire kuid disk, millepeale ta selle kirjutas, kadus ära. Ka ei kasutatud seda palju, kuigi inimesed CERN-is kiitsid seda, siis pigem seda ei kasutatud, sest vanaviisi asju ajada on ikka mugavam. Berners-Lee teine tulemine, The CERN browsers oli kogum brausereid CERN-is kasutamiseks. Nende idee oli, et nad oleksid nii failivahetuseks kui ka tekstiredaktorid. Kuna ta aga jagas ka oma brauseri lähtekoodi, libWWW avalikult, hakati seda üle maailma erinevate entusiaste poolt edasi arendama. Näiteks Soome tudengite poolt 1991 aastal kirjutatud ja 1992 aastal välja lastud Erwise, mida peetakse esimeseks graafilisekasutajaliidesega brauseriks. Pelae graafilise kasutajaliidese, oli Erwise-i võimekuses veel kasutada erinevaid fonte, joonida hüperlingi tekste, kasutada topelklikke navigeerimiseks ning suuta kuvada mitmikaknaid?. Samuti 1992 aastal välja tulnud VoilaWWW, mis loodi California Berkley ülikooli arendaja poolt. VoilaWWW eripära oli see, et arendajatel oli võimalus oma skripte ja rakendusi brauserisse lisada. Midas - jällegi USAs arendatud, graafiline brauser Stanfordi ülikooli füüsikute kogukonnale. Selle iseärasus seisnes selle, et see võimaldas füüsikutel dokumentidele lisada järelkirja(postscripti), kuna paljud nende valemid on veebi lisatud käsitsikirjutatult. SAMBA-st taheti teha brauserit Macintosh-idele, kuid enne kui SAMBA jõudis välja tulla, sõi selle ära Mosaic. Mosaic-i üheks loojaks oli Netscape-i üks loojatest Marc Andreesen. Mosaic on meiemõistes juba täitsa tänapäeva brauser, sest see toetas lühikesi video ja heli klippe, ankeedi-vorme, säilitada ajalugu ja bookmarkida lehekülgi. Samal ajal tuli ka välja Lynx ja Cello.
Suuresti tänu sellele, et Berners-Lee oma lähtekoodi avalikuks tegi ja kõik võisid hakata oma brauserite arendamist katsetama, ongi läbi suure valiku ja evolutsiooni tekkinud brauser millega saame põhimõtteliselt kõike teha. Kõik nad on olnud millegipärast omapärased ja täiustanud teineteist ning konkurents ongi ju edasiviiv jõud.
Suuresti tänu sellele, et Berners-Lee oma lähtekoodi avalikuks tegi ja kõik võisid hakata oma brauserite arendamist katsetama, ongi läbi suure valiku ja evolutsiooni tekkinud brauser millega saame põhimõtteliselt kõike teha. Kõik nad on olnud millegipärast omapärased ja täiustanud teineteist ning konkurents ongi ju edasiviiv jõud.
Teleprinter - Kuigi Teleprintereid kasutatakse veel küllaltki palju lennunduses ja kuulmispuuetega inimeste suhtlemiseks telefoni teel, on ülejäänud maailm asendanud need tänapäeva arvutitega. Varasemalt asus neid tõukama troonilt ka fax-i masinad, printerid ja muidugi ka ühe enam interneti levik ja areng. Teleprinter on/oli elektrooniline kirjutusmasin, mis oli mõeldud teada saatmiseks. Seda siis kas üks-ühele või üks-mitmele põhimõttel. Teleprinteriga sai trükkida, saata, vastuvõtta ja ka salvestada andmeid (seda siis augustamise võtteid kasutades). Teleprinterid võisid asteseda "üksikute" juhtmete otsas või ühendatuna modemiga võrgus (kastudades telefonikaablit näiteks).
No comments:
Post a Comment