7. nädal: 2017 aasta IT proff

2017 aasta IT proff Eestis peab vastama mitmetele "nõutele" ja ei saa enam olla pelgalt keldis istuv ja mitte kellegagi suhelda sooviv IT-poiss. Kuigi minu arust pole see pelgalt ainult IT-maailmas nii, vaid vahet pole mis elualal. Peale vastavava eriala oskuse peab oskama ka inimestega suhelda, oskama esinada, teada ka kuidas riietuda ning oma hügeenist kinni pidama.

Tänapäeva Eestis on IT professionaalidelt nõutud esiteks vajaliku eriala-hariduse tunnistus. See näitab peale selle, et inimene on omandanud eriala baas- kui ka sügavamad teadmised ning teda tunnustatakse nende oskuste poolest ka seda, et inimene suudab alustatu lõpule viia. Ei loobu kergekäeliselt ja saab pingelisemates olukordades hakkama. Samuti oleks hea, kui on olemas ka mõni oma valdkonna spetsiifiline sertifikaat, nt gis-arendajatel ühe või teise firma arenduskeskkonna või raamistiku tunnistus, et inimene tunneb seda valdkonda ja oskab seal uusi projekte arendada või tuge pakkuda.

Samuti on IT profil tähtis osata inimestega suhelda. Paljud/(enamus) projektid on meeskonnapõhised ja meeskonnakaaslastega läbisaamine ja suhtlemine on väga tähtis. Keegi ei taha, et firma või projekt kannataks, sellepärast et meeskonnaliikmed ei oska suhelda. Paljud projektid on ka rahvusvahelised ning seal on suhtelmisoskus eriti tähtis.

Lõpuks peab IT proff olema vastuvõtlik uutele teadmistele ja olen muidu uuedusmeelne. IT maailm areneb kiiresti ja tähtis oskus on suuta ja tahta õppida alati midagi juurde. Minu arust on tähtis oskus ka kuulata ja osata õppida sealt, kus sa arvad, et pole midagi enam juurde õppida. Isegi kui oled ise väga tark ja kõik sinult õpivad, siis on kasulik tunnistada, et keegi kuskil teab veel midagi, mida mina sellest ei tea. See aitab end pidevalt edasi arendada ja tekitab pigem sõbraliku kui ülbiku mulje.

Lõpetuseks meenub mulle siin kolleegi leitud nõuded arendajale. Kui tänapäeva arendaja tööpakkumise nõudmised kantakse üle autojuhi töökuulutusele, siis autojuht peaks omama vastavat juhiluba ja kogemust: mootorratas, sõiduauto, veoauto, buss, tank, hõljuk, traktor jne.... 

6. nädal: Autoriõiguste reform

Christian Engström ja Rick Falkvinge arutavad oma raamatus "The Case for Copyright Reform" autoriõguste reformimise üle ning toovad teises peatükis välja oma nägemuse milline võiks autoriõiguste reform välja näha.

Nende ideed läbi lugedes tunduvad need mõistlikud ja tekib küsimus, et miks ei taheta neid läbi viia. Nad toovad välja, et tööde/teoste nn "tunnustatud" omanikud on ja jäävad nendeks ning et pettust nad ei toeta. Ja et lühendada teoste aega, mil need ka pärast autori surma veel 70 aastat kinni on jne.

Mulle üldiselt tundub see autoriõiguste lühendamine ja kitsendamine sellise nii ja naa asjana. Jah, ei ole mõtet hoida mingeid teoseid kinni, kui selle autor meie seast lahkub, kuid samas jälle, kas siis tormatakse kohe "vabanenud" teose peale ja siis mis sellega tehakse? Muudetakse natukene ja siis pannakse uued õigused peale, et keegi teine saaks raha sellelt teenida? Inimese loomuses on juba see, kui midagi tuleb lihtsamini ja kergemini, siis selle tee nad valivad. Mis on autoriõiguste lühendamise ja reformimise tagamõte? Keegi peab sealt kasu saama, keegi ei tee midagi, et kõigil teistel oleks hea ja siis heategijal ise ole ikkagi halb. Ikka tehakse asju selleks, et kõigepealt oleks endal hea ja siis kui see "heategija" on ka tegelikult hea inimene, siis aitab ka teisi. Muidu on nagu ahne suurkorporatsioonid, kes mida rohkem nad endale ahnitsevad, seda rohkem tahavad.

Raamatus toodi ka välja, et kuhu pöörduda nende tööde puhul, mis on autorikaitse all kuid ei teata kelle poole pöörduda. Keegi ikka ju kuskil on olemas. Kui selle eest saab raha, on kuskil  ikka keegi, kes kasvõi näeb ise algus niipalju vaeva, et teda tunnistataks selle teose/töö omanikuna.

Ma ei ütle, et need mõtted ja ideed oleks halvad, kuid ma pigem küsin, et kas need ideed on üllad? Keda need ideed teenivad?

5. nädal: võrgusuhtlemise 10 käsku

Ma ei ole ise suur võrgus sotsialiseeruja, pigem selline üksik tegutseja. Kasutan internetti pigem oma praktiliste murede lahendamiseks (mille alla kuulub ka meelelahutus - praktiline otstarve meelt lahutada :P), aga üks näide, mis läheb Virgina Shea 10 käsu alla on soccernet.ee kommentaariumi muutumine. Mitte et see ära oleks kadunud või midagi revolutsioonilist tehtud vaid seal muudeti süsteemi, et enam ei pea ainult anonüümsed kommentaarima, vaid seda saab teha ka registreeritud kasutajana. Mis mulle seal pärast seda muutust on silma jäänud, on see et on tekkinud juurde positiivseid kommentaare ja seda just registreeritud kasutajate seas. Sopa loopimist ja halvustamist on jätkuvalt, kuid kui mingi asja kohta või kellegi saavutuse kohta head meeld avaldatakse, siis seda tehakse reegline registreeritud kasutaja alt. Ju siis inimesed tahavad häid asju ikka oma nime alt öelda ja siis kui tekib tuju kellelegi ära panna või niisama trollida, siis anonüümselt. See on hea näide Virgina Shea teise käsu kohta ma arvan - käitus sama malli järgi nagu igapäeva elus.

4. nädal: Infoühiskonna muutused

Lugesin Pekka Himaneni 2004ndal aastal kirjutatud nägemust infoühiskonna muutustest ja kujunemisest. Oma raportis, mille ta esitas Soome Vabariigi valitsusele tõi ta välja erinevaid punkte, kuidas (info)ühiskond areneb ja mis suundades ja milliste mudelite järgi. Oma kirjutises ennustas ta vastavaid muutusi juba juhtuma aastaks 2010.

Kõigepealt tõi Himanen välja globaalsed trendid, kuhu poole infoühiskond on liikumas ja milliste mudelite järgi arenemas. Seejärel lammutas ta lahti Euroopa mudeli ning selle pealt asus kirja panema oma nägemust.

Tema peamised sõnumid olid, et on kadumas klassikaline 8st 5ni tööpäev ja eriti just IT-sektoris. Inimesed nõuavad endale paindlikumaid tööaegu ning inspireerivamat keskkonda. Mida rohkem keelatake ja sunnitakse, seda õnnetumad ja vähem produktiivsed on inimesed. 2004ndal aastal olin ma veel gümnaasiumis ja ei olnud ka teinud veel (elu muutvat) otsust minna vahetusõpilaseks ja elada aasta aega ühes teises Kesk-Euroopa riigis. Tagantjärele mõeldes, siis ega ma ei mäleta või ei saanud aru kuidas ühiskond tötab ja mis suunas liigub. Pigem olen Himaneni mõtetest aru saanud viimased 3-4-5 aastat. Ja tema raportit lugedes tundub, et nii ka on olnud: inimesed nõuavad(isegi osakvad küsida) endale paindlikke tööaegu ja on aru saanud, et kuna nad veedavad suure protsendi oma eludest tööl, siis võiks see töökoht (ja keskkond) pakkuda neile piisavalt motivatsiooni, et seal veedetud aeg oleks ka nende meelest kvaliteetne.

Minuarust enamus väljatoodud trende, mis maailma 2004ndal aastal kummitasid, kummitavad ühiskondi siiani. Käib võitlus(/võistlus) töötajate üle, Hiina ja India turud on ikka veel atraktiivsed "arenevad" turud, tehnoloogiline areng kiireneb, biotehnoloogia on kohe-kohe saamas väga populaarseks jne.

Raportit lugedes olin ma paljude asjadega nõus ja millega ma nõus ei ole, need mul ka kahjuks järgmisel hommikul enam meeles ei olnud. Kuid kuna ma ise olen sirgunud "mõtlevaks" inimeseks ajal mida Himaneni raport kajastas, siis tundus seal kirjutatu mulle nagu elu ise. Nii see on ja oli, sest ma olen ise selle sees olnud.

3. nädal: uue meedia mõju klassikalisele meediale

Youtube-i mõju massimeediale - youtube on maailma suurim videote edastamise platvorm. Algselt loodi see lihtsalt videote ülse laadimiseks, jagamiseks ja vaatamiseks. Youtube loodi 2005ndal aastal ja sellest on kiiresti kasvanud oma ala liider.

Näiteks saab youtube vaadata kui kohalikku kanalit 89 riigis. Kuna youtube-i kasutab üle 1 miljardi inimese (mis teeb 13.5% maailma rahvastikus) siis arvatavasti mõistsid ka uudistekanalid, et on aeg avada oma youtube kanalid. Samuti on youtube ise hakanud edastama live-ülekandeid sündmustest. Näiteks The real News, Al Jazeera English või Rain TV avasid oma youtbe kanalid ning nii saavad inimesed lisaks traditsioonilisele meedia tabimisele ka nendele kanalitele ligi läbi youtube. Youtube võimaldab ka tavainimesel oma videoid üles laadida ja neid kõigiga jagada. Tal on ka võimalik saada tagasisidet oma tehtu kohta. Väga tihti jõuab ka uudis läbi youtube-i või mõne muu video edastus portaali ringlemasse maaila meediasse kui läbi uudiste ja teleka. Kas ma mitte TV3 uudiseid ei näidanud vahepeal parimaid klippe youtube-ist vms. Ma arvan, et youtube ja teiste videoedastus platvormide mõju massimeediale pigem positiivne kui negatiivne. Inimesed on harjunud teenusega ja kui nad veel saavad läbi oma harjumuspäraste kanalite ligi oma harjumuspärastele uudistepakkujatele ning seda kiiresti ja operatiivselt siis seda parem. ega ilmaasjata enam ei kujutaks elu ette ilma youtube-ita (kas siis peol, sõbral külas või aega surnuks lüües).