14. nädal: Eetika ja IT

Valisin välja Google Code of Conduct. Nende slogan kui nii võib öelda on seal "Dont be evil!" ehk "Ära ole kuri!". Nad seletavad lahti, mida tähendab olla mitte kuri ja kuidas oma eetikakoodeksiga Google näitab maailma head eeskuju. Kui inimesed on head, siis tulevad neile tööle parimad aju, kes toodavad parimaid tooteid ja tänu sellele on Googlil lojaalsed kliendid/kasutajad. Kutsutakse üles ka teatama, kui keegi (kaastöötaja, lepinguline partner, investor, juhatuse liige) koodeksit rikub. Kui olla kriitiline, siis see on selline jutt, et oleme hästi ja teeme kõike et kõigil hea oleks (ja meil natuke parem). Samas kui kutsutakse üles ka naabrit jälgima, et kas ta teeb ikka kõike hästi ainult.

Code of Conducti punktid on suures joones ilusad ja tublid. Natuke teeb nalja punkt 1.3 - Serve Our Users Privacy and Freedom of Expression. Aga miks siis google kogu meie tegevuse kohta andmeid kogub (ikka selleks, et neid hiljem kellelegi kalli raha maha müüa). Ja kuulsin, et juba Obama  (kindlasti ka varem) jälgis Google Gmaili sisu ning seal olid teatud sõnad täpsema jälgimise all. Niipalju siis sõnavabadusest. Aga muidu on Code of Conducti punktid sellised nagu ühele tänapäeva ettevõtte maailmavaade olla võiks - laadna.

13. nädal: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Pahavara - kuna tehnoloogia areng on küllaltki kiire, siis mida edasi areneb mõni tehnoloogia, seda edasi areneb ka pahavara sellel tehnoloogial või et sellesse tehnoloogiasse sisse murda ja pahandust teha. Ma arvan, et pahavarade vastu ei ole sellemõttes kaitset, et niipalju kui on inimesi, leidub kuskil ikka keegi, kes tahab teha pigem midagi halba kui head. See et millises tehnoloogilises ajastus need asjad juhtuvud ei muuda inimloomust.

Et pahavara vastu võidelda või üks kõik mille suhtes midagi teha, on kõige õigem koolitus või siis kasvatus. Meil räägitakse, et liikluses tuleb alustda liikluskasvatusest, samamoodi tuleks inimesi kasvatada(/koolitada), et nad ei annaks ise põhjust pahavaral nendele kahju tegema hakkamaks või ei paneks omast teadmatusest pahavara tööle. Koolides võiks arvutitundides olla erladi teemade plokk, kus räägitakse erinevatest ohtudes ja kuidas neid vältida. Eakamatele inimestele, kes on pigem arvutikaugemad võiks olla soodustatud koolitused jne...

Reeglida saab jagada minuarust kahte lehte. Ühes reeglite grupis on meil tänase teema all kirjeldatud füüsiline ligipääs (paroolid, kasutajad), kes kust kuhu ligipääseb (õigused) jne. Teise gruppi paneks üldlevinumad reeglid, et ära võta "võõrastelt" asju vastu, ära mine võõrastega kaasa jne. Eks reeglid ja nendest kinnipidamine sõltub paljuski ka eelnevast punktist - koolitusest/kasvatusest.

12. nädal: teistmoodi IT

Minu jaoks uudne tugilahendus oli punktkirjamonitor, -printer ja -klaviatuur. Ei arvanud millegipärast, et selliseid asju olemas on. Nendest võib-olla kõige huvitavam minujaoks on punktkirjamonitor, sest kuidagi tuleb inimestel ju info vastu võtta. Ma ei teadnud, et on olemas sellised monitorid, kus siis vastava tähemärgi/sõna korral lükatakse nupukesed üles, et siis kasutaja saaks sellepealt lugeda.

Tavaliselt kasutatakse 40 märgiga monitori. Monitoril on reas 40 8st nupust koosnevat ruudustikku kus siis vastava sõna ja tähemärgi korral lükatakse teatud nupukesed välja ning kasutaja saab nende pealt lugeda. Masin oskab nupukesi tõsta tänu piesoefektile, kus iga nupukese all olev kristall saab teatud elektrilaengu ning selle tulemusena paisub, liigub vastu väikest lülitit mis omakorda tõstab nuppu. Tarkvara mis punktkirjamonitori kontrollib, kutsutakse screen reader'iks ja see konverteerib ekraanil kuvatava teksit punktkirjaks ja saadab punktkirjamonitori.